Ketrame sinu koera villa lõngaks
"Better a sweater from a dog you know and love than from a sheep you'll never meet" - K. Crolius
Meie südamesoov on tõsta inimese kõrval üle 20 000 aasta truu kaaslasena elanud sõbra hinnaline alusvill taas ausse.
Kohe olemas tooted
Sohvivilla saamislugu
Sohvivilla saamisloo A, O ja Ü on meie pere esimene Tiibeti mastif. Kuningliku nimega koer Dellandros Checca Lee. Sõber, keda me koduselt lihtsalt Sohviks kutsusime. Kuna suursugune polnud mitte ainult tema olek, vaid ka süsimust kasukas, jõudsin minagi paljudele koeraomanikele tuttava küsimuseni: kes küll selle siidpehme villa lõngaks ketraks?
Rõõm oli suur, kui pooljuhuslikult leidsin internetiavarustest tegija, kes meie villakotid järjekorda võttis. Ootamine tasus end ära – lõng sai ilus ja hea, aga hind… oh sa aeg! Väljakäidud summa, 250 eurot kilo villa eest, sai tõukelauaks otsusele: no kurat, õpin ise ketrama! Mõeldud, tehtud. Ääremärkusena olgu lisatud, et villatööde kursusel olid kolmest osalejast kaks Tiibeti mastifite omanikud, kes nagu ühest suust ja vägagi häälekalt esitasid küsimuse: „Kui suur peab üks töö küll olema, et selle eest nii pöörast hinda küsida?“ Tunnistan, et mina neist ilmselt kõige ninakam.
Teoorias oligi kõik imelihtne. Oma ala meistri Julika näppude vahel mängleva kergusega ühtlaselt voolav kraasvill ja kindlas rütmis nurruv vokk sisendasid tunnet – kah mul asi! Paraku jagus ninakust hetkeni, kui seisin esimest korda silmitsi oma tuttuue voki ja trummelkraasiga.
Esimene lõng
Mäletan hästi seda pettumustunnet, kui oma esimest lõnga värtnalt maha kerisin (loe: lahti koukisin). Vandumist, vaikimist, punnimist. Tuline õigus on inimesel, kes ütles: „Ära kunagi hinda tööd ja vaeva, mida sa ise kogenud pole!“ Ja eks teada tõde on seegi, et üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Just selline nägi välja mu esimene suure püüdlikkuse ja pühendumusega tehtud töö.
Kahjuks läks nii, et Sohvi vill minu sõrmede vahele ei jõudnudki. Ta lahkus ootamatult. Mälestus temast oli see, mis andis jõudu ja aitas nii mitmelgi korral nurka lennutatud sasipuntrad kokku korjata. Loobumistest loobuda. Tänase tulemuseni jõuda.
Mulle meeldib uskuda, et inimese teeb õnnelikuks oskus näha arenemisruumi – oma kasvamise võimalikkust. Just seda Sohvivill piiranguteta pakub. Õppimisele kulunud ajast, valust ja vaevast on saanud eneseunustuseni viiv lummav käsitöö oskus. Tegevus, mis omal imelisel moel seob üheks tervikuks minu tänase elu kaks suurimat kirge - erakordselt põneva saatusega suursugune Tiibeti mastifi koeratõug ja jooga maailma kuuluv meele treening. Praktikad mis näitavad, et mida rohkem me õpime, seda rohkem on meil veel õppida.
Aitäh, Sohvi!
Villast lõngaks
Lõnga valmistamiseks kasutatakse koera aluskarva, mis on väga pehme ja meenutab angooravilla. Siit pärineb ka tänapäevane lõnga nimetus chiengora. Chien tähendab prantsuse keeles koera ja gora on lühend sõnast angora.
Chiengora on kergelt vetthülgav ja 80% soojem kui lambavill. Pehmusele vaatamata on koeravilla kiud libedad ja mitteelastsed. Sel põhjusel on soovitatav koera alusvill kedrata kokku lambavillaga, mis seob koeravilla kiud ning muudab lõnga vastupidavamaks. Juba väga väike kogus koeravilla lambavilla sees annab lõngale „angoorase“ iseloomu.
Erakordsele soojusele lisaks on koeravill tuntud oma raviomaduste poolest. Kindlasti ei tasu uskuda müüti, et kui juba 10% koeravilla sisaldav kudum ravib, siis 100% koeravillatoode teeb terveks! Küll aga seda, et koeravill on põletikuvastase toimega, kiirendab haigustest paranemist, soodustab kudede verevarustust ning leevendab liigese- ja reumavalu. Pole ka saladus, et just neljajalgse sõbra kasukast kootud pehme ese võib osutuda päästvaks õlekõrreks olukorras, kus väiksele inimesele tuleb sokid jalga meelitada või kurguvalu korral sall ümber kaela saada.
Igasuguse maagia, müstika ning kahtluseta, on neljajalgse sõbra villast valmistatud esemel suur emotsionaalne väärtus, mille mõju inimhingele on keeruline üle hinnata.
Kvaliteetse lõnga valmistamine on aja- ja töömahukas. Ühe 100 grammise lõngakera saamiseks kulub kokku keskmiselt 8–10 tundi. Kui jätta kõrvale ketramisele eelnev looma hooldamine, hoolimine ja villa kogumine, algab töö noppimisega.
Lõnga valmistamise esimeseks sammuks on noppimine.
See on veidi tüütu tegevus, mille käigus eemaldatakse villast suurem praht ning ühtlasi sorditakse vill nii pehmuse kui ka värvuse järgi. Noppimise tulemuslikkuse määrab paljuski noppija otsustavus: koeraomanikust villakoguja on tavaliselt äärmiselt kokkuhoidlik, paraku pole igasugune vill kullakaaluga ja nii tulebki hea lõnga saamiseks halastamatult praakida välja kõik, mis ketramiseks ei sobi.
Noppimisele järgneb kraasimine,
mis oma sisult pole mitte midagi muud kui villakiudude korduv ja korduv ja korduv kannatlik lahtikammimine. Töö, mille tulemuseks on ketramiseks sobiv ühtlane villaloor. Kui jätta kõrvale tõsiasi, et trummelkraasiga väntamine on korralik füüsiline pingutus, võib poolnaljatades väita, et tegemist on looduslähedase teraapiavormiga, mis sobib suurepäraselt inimesele, kes elus kaldub juuksekarva lõhki ajama.
Kraasimisele järgneb ketramine,
mille käigus villaloori kiud keerutatakse kokku. Tugevama ja ühtlasema lõnga saamiseks tuleb vähemalt kaks ühekordset lõnga kokku korrutada.
Villaloor
Ühtlaselt segunenud villaloori saamiseks tuleb kraasida keskmiselt 7–9 korda. Neid villarulle kutsutakse heideks .
Valmis lõng
tuleb vihti kerida ehk haspeldada. Haspel on spetsiaalne pöörlev töövahend, mis lõnga vihtidesse keerutamist lihtsustab.
Viimaseks sammuks on lõnga pesemine ja kerge vanutamine, et koerakarv lõnga sisse kenasti püsima jääks. Siis kuivama ja valmis ta ongi!
Võib ju küsida – ja küsitaksegi –, et milleks kogu see vaev, kui sama töö on võimalik teha kordi kiiremini ja oluliselt odavamalt ära masinatega.
Isetehtud lõnga peetakse vabrikulõngast paremaks, sest villa käsitsi töödeldes ei rikuta selle häid omadusi. Erinevalt masintöötlusest lõhub käsitsi kraasimine villakiude oluliselt vähem. Just see muudab käsitöölõnga tugevamaks ja vastupidavamaks. Lisaks on selles lõngas kübeke ka tegija hingesoojust. Kehva tujuga valmistatud käsitöölõnga pole olemas – ketramine on suurepärane stressimaandaja.
-
Kas iga koera villast saab teha lõnga?Praktiline vastus on kahjuks: ei, iga koera villast ei saa lõnga teha. Koerakarva sobivus lõnga valmistamiseks sõltub karva tüübist, pikkusest ja struktuurist. Lühikarvaliste ja sileda karvaga koerte villast n.ö klassikaliselt head lõnga valmistada ei õnnestu. Ilusat lõnga saab teha pika kiuga alusvillast, nagu näiteks samojeedi koeral, tiibeti mastifil, leonbergeril, colliel jne. Lõnga tegemiseks sobib vill, mis saadakse kammimise teel. Kõik muud tehnikad (nt pügamine või trimmimisnoaga trimmimine) muudavad lõnga "okkaliseks", kuna läbi lõigatud villa kiu ots jääb lõnga sees teravaks. Lühikese kiuga alusvillast valmistatud lõng jääb aga ajama karvu, kuna lühikesed (koera villale omased, veidi jäigad) kiud ei püsi lõnga sees. Emotsioonile tuginev vastus on: jah, iga koera villast saab teha lõnga! Praktika on näidanud, et mis iganes on karvane, seda võib lõngaks korrutada. See kehtib eriti siis, kui omanikul on lõngal ainult emotsionaalne väärtus. Ainus kindel vastus: oma koera villale väärilist ei ole. Isegi kui lõng ei jää väga pehme või efektne, on tegemist millegagi, mis on väga oma, kordumatu ja kallis 😀.
-
Kuidas hooldada koeravillast kootud esemeid?Koeravillast ja lambavillast esemete hooldamine on üsna sarnane. Mõlemad materjalid on tundlikud kuumuse, hõõrumise ja keemiliste ainete suhtes, kuid koeravill võib vajada veidi hoolikamat käsitsemist, kuna see on tihti pehmem ja võib kuivada aeglasemalt. Siin on mõned peamised erinevused ja sarnasused: Sarnasused hoolduses: Pesemine: Mõlemat tuleb pesta õrnalt, eelistatavalt käsitsi, kasutades villasele sobivaid pesuvahendeid. Veetemperatuur peaks jääma 25–30°C vahele. Kuivatamine: Nii koera- kui ka lambavillast esemeid ei tohiks väänata. Esemed tuleks kuivata laotatult tasasele pinnale, vältides otsest päikesevalgust. Keemiline puhastus ja triikimine: Keemiline puhastus ja triikimine ei ole kummalegi soovitatav, kuna need võivad kiudusid kahjustada. Erinevused: Kuivamise aeg: Koeravillast esemed võivad kuivada aeglasemalt kui lambavillased, kuna koeravill on tihti tihedam ja raskem. Peenus ja õrnus: Koeravill võib olla pehmem ja õrnem, mistõttu vajab see ettevaatlikumat hooldust, eriti vormi säilitamisel pärast pesu. Lambavill on tavaliselt veidi vastupidavam.
-
Kas on võimalik teha ka ainult koeravillast lõnga?Jah on, eriti kui selleks on konkreetne eesmärk ja vajadus. Meeles tasub pidada, et sellisest lõngast kootud ese ei sobi aktiivseks kandmiseks. Küll aga väga hästi külmetuse korral teki all lebajale sokkideks või siis salliks liigeste – ja radikuliidivalude leevendamiseks, vereringe turgutamiseks või bronhiidi raviks. 100% koeravillast lõnga tegemise eelduseks on, et koera alusvill on pika kiuga - Newfoundlandi koer, Tiibeti mastif , Landseer
-
Miks lisatakse koeravillale lambavilla?Puhas koeravill on alguses väga efektne, aga aja möödudes kipub lõng katkema. Lisaks läheb puhtast villast kootud ese vormist välja, kaotab oma elastuse ning kipub kandmisel vildiks minema. Lambavill annab lõngale elastsust ja hoiab koerakarvad paremini lõngas kinni.
-
Kuidas koeravilla koguda?Villa koguja kipub reeglina olema äärmiselt kokkuhoidlik. Kuigi kammides tundub, et kõigel mis kotti koguneb on kullakaal, on siiski mõistlik osa saagist halastamatult kohe minema visata. Väga lühikesest alusvillast (näiteks käppadelt) ja karmist pealisvillast head lõnga ei saa. Mõistlik oleks see kohe välja tõsta, sest nii jääb ära tülikas sortimine. Lisaks on lühikesi villatükke suurest kujast keerukas leida. Villa kogutakse koera kammides. Lõigatud koerakarvadest lõng jääb kare ja torkiv. Kammitav neljajalgne peaks olema puhas. Puhas ei tähenda pestud koera, puhas on ka kammitud koer. Villa kogumiseks sobib kasutada paberkotti või pappkasti. Kliekott või plastikkast ei luba villal hingata. Vill, vastupidiselt veinile, seistes ja vananedes paremaks ei lähe, muutub hoopis halvemaks.
-
Kas koer peab olema villa kogumiseks eelnevalt pestud?Ei pea - puhas ei tähenda ilmtingimata pestud koera, puhas on ka kammitud koer. Koeravilla oskamatu pesemine toob rohkem kahju kui kasu. Kindlasti peab kammitav vill olema kuiv ehk kui otsutate koera enne kammimist pesta, tuleb jätte kuivamiseks piisavalt aega.
-
Kas aastat paar pööningul seisnud villa saab kasutada?Kui kammitud vill on kuiv, hoitud jahedas ruumis paberist kotis või kastis, siis paari aastane seismine suurt kahju ei tee. Oma praktikas olen lähtunud seisukohast, et ära visata jõuab alati ehk et kahtluse korral on alati mõistlik vill ketrajale hinnata viia.
-
Kui palju peab olema villa kogutud, et saaks lõnga tegemisele mõelda?Kuna teeme kogu töö algusest lõpuni käsitsi, siis piisab ka 150g villast. Kui on tegemist ilusa villaga, siis saab sellest kogusest ca200-250 g lõnga. Reeglina läheb sortimisel siiski mingi kogus n.ö praaki (lühike vill käppadelt, pusad jms), sestap võiks olla kogutud kogus vähemalt 200 g.